›› Avaleht ›› Lugemik ›› Artiklid meilt ›› Statistiku ja kvaliteedispetsialisti võimalused kujundada organisatsioone

Statistiku ja kvaliteedispetsialisti võimalused kujundada organisatsioone

Artikkel on avaldatud algselt Eesti Statistikaseltsi teabevihikus nr 19. "Kvaliteedistatistika ja statistika kvaliteet"

Alustuseks suur aitäh professor Ene-Margit Tiidule, kelle energia ja inimestele keskenduv soe juhtimisstiil on olnud artikli autorile eeskujuks nii matemaatilise statistika õpingutel kui ka inimeste ja organisatsioonide juhtimisel ning nõustamisel. Aitäh Tõnu Mölsile, kes juhendaja, juhi ning suure R-tähega Rakendusmatemaatikuna aitas autoril mõista statistiku rolli õigete küsimuste küsimisel ja organisatsiooni hoiakute kujundamisel. Tänu neile veendutakse üha rohkem, et iga vahva teooria puhul peab olema ka praktiline rakendus ja harjumus pidevalt küsida: aga milleks see hea on?

See artikkel poleks kuhjuvate tööde taustal valmis saanud ilma Statistikaameti teabe ja levi talituse juhataja Aira Veelma sära ja toetuseta. Suur tänu talle.

Kui 2008. aasta kevadel avanes võimalus rääkida Eesti Statistikaseltsi ja Eesti Kvaliteediühingu korraldatud konverentsil millestki, mis oleks oluline, oli pikemata selge, et tuleb seostada juhtimine, analüüs ja inimene. Nii saigi vaatenurgaks meie — statistikute ja kvaliteedispetsialistide — kujundav roll, juhtimisteooria ning rakendused.

Artiklis käsitletud juhtimisteooria Appreciative Inquiry (Hindav Uuring), positiivse psühholoogia ja inimaju toimimispõhimõtete kokkutoomise taga on autori keskkooliaegne unistus: „Tahan minna õppima matemaatikat ja infotehnoloogiat, sest neid tööriistu on võimalik rakendada igal pool. Näiteks võiks olla huvitav töökoht Leningradi aju-uuringute instituut, sest seal õpitakse tundma inimest.“

Miks tasub Sul, kes Sa professionaalina tegeled numbrite või protsessidega, mõelda organisatsiooni kujundamisele ja emotsioonidele? Äkki piisab faktide väljatoomisest ja las teised vaatavad, mida nad nendega pihta hakkavad. Ega ma statistikuna ei hakka ju ometi numbreid väänama. Reaalsus on selline, nagu ta on, minu asi on raporteerida!

Siinkohal võib meelde tuletada statistikakursustest katseplaneerimist ja kvaliteediharidusest Kuue Sigma filosoofiat. Üks esimesi statistikutele ja kvaliteedispetsialistidele õpetatavaid küsimusi on: mida ma pean mõõtma, et protsess oleks juhitav?

Peale selle uuringu tellija põhilised küsimused: Kus me oleme? Kuidas me siia saime? Mis hakkab toimuma, kui praegune protsess jätkub sellisena? Mis on oluline, et juhtida süsteemi soovitud suunas? Kas see, kuidas ma olukorrast aru saan, ühtib sellega, kuidas uuringu tegija sellest aru saab?

Ikka ja jälle on huviorbiidis mõistmine, juhtimine, protsessi kujundamine ja vastutus selle eest, mida mõõta, kuidas mõõta.

See on veel mõistetav, aga emotsioonid, milleks neid numbrite juurde vaja on?

Mõtle tagasi kooliajale ja tuleta meelde oma esimest viit. Mille eest Sa selle said? Mida Sa sellest järeldasid? Kas olid selle üle uhke?

Samamoodi mõjutab protsessi tagasiside neid, kes protsessi on kujundanud või selles osalevad. Soovitud tulemuste nägemine rõõmustab ja ebaõnnestumine kurvastab, vihastab. Eesmärk on aga õppida, areneda ja arendada. Siit küsimus: mis kiirendab inimeste ja organisatsioonide õppimist paremini, piits või präänik?

Järgnevalt tuleb juttu inimesest, õnnelikkuse uuringutest ja juhtimisteooriast. Loodetavasti leiab lugeja siit enda jaoks vajalikku ja viidatud allikatest põnevat lugemist.

Tänu neuroteadusele on õpitud uut inimese mälu olemusest ja seosest tähelepanuga, näiteks mõistma selliseid ajutegevuse põhimõtteid nagu aju võime avastada vigu (tajuda erinevusi ootuste ja tegelikkuse vahel). Huvitav eestikeelne lugemisvara, mis seostab ajutegevust inimeste käitumisega ja juhtimisega, on näiteks ajakirja Director 2006. aasta oktoobrinumbris ilmunud David Rocki ja Jeffrey Schwartzi artikkel „Juhtimise neuroteadus” (Rock, Schwartz 2006). Artikli tutvustus kõlab selliselt: “Miks on nii raske muuta enda ja teiste käitumist? Isegi siis, kui sa oled kõik justkui ratsionaalselt ära seletanud, miks ja kuidas. Selgub aga, et viimase kahekümne aasta jooksul on tehtud murrangulisi avastusi aju-uuringute alal. Juhtimistreener David Rock ja psühhiaatriateadlane Jeffrey Schwartz räägivad, kuidas need aitavad sul organisatsioonilisi muudatusi ellu viia.” (ibid.)

See teadusharu uurib:

• millised faktorid (välised ja sisemised) teevad inimesed õnnelikuks;
• millised faktorid mõjutavad kõige püsivamalt õnnelikkuse taset;
• millistest meetoditest on abi (vt ajakirjast American Psychologist ülevaadet positiivse psühholoogia arengust ja kliiniliste uuringute järeldusi (Seligman a.o. 2005: 410–421)).

Inimese õnnelikkust mõjutavad järgmised (välised) faktorid:

• ela arenenud majandusega demokraatlikus riigis (vs. Vaeses diktatuuririigis);
• abiellumine (tugev efekt, aga põhjuse-tagajärje seos pole tõestatud);
• negatiivsete sündmuste ja emotsioonide vältimine (mõõdukas mõju);
• mitmekesise sotsiaalse võrgustiku arendamine (selge mõju, aga põhjuslikkus pole tõestatud);
• usk (mõõdukas mõju).

Sisemised õnnelikkuse suurendamise meetodid, millel on kõige tugevam kestev mõju:

• võtmetugevuste testimine elustiiliks (vt VIA 24 test) — kliinilise uuringu põhjal andis see meetod kuue kuu jooksul kõige suurema õnnelikkuse tõusu. Katses osalejate õnnelikkuse tase tõusis ja säilis;
• tänulikkus — tänukirja kirjutamine ja kohaletoimetamine;
• kolm õnnestumist (three blessings) — igal õhtul kolme õnnestumise üleskirjutamine.

Huvitavat lugemist positiivse psühholoogia teemal leiab nii raamatupoest kui ka veebist. Eesti keeles on 2008. aastal ilmunud Martin E. P. Seligmani raamat „Ehe õnn” (Seligman 2008). On olemas veebisait vastava teooria ja tööriistadega, ka võtmetugevuste testiga VIA24 enda tundmaõppimiseks (http://www.authentichappiness.sas.upenn.edu/).

AI on juhtimisteooria teadmistepõhise ühiskonna organisatsioonide arendamiseks. Teabeühiskond vajab inimesekeskset lähenemist, sest tootlik jõud on inimene. AI toob endaga kaasa vaatenurga muutuse juhtimistegevuses (Cooperrider, Srivastva 1987).

AI olulisemad seisukohad:

• See, mida teame, mõjutab meie saatust. Muutus algab niipea, kui esitame küsimuse.
• Sügav muutus tuleneb tulevikuvisiooni muutusest.
• Mida positiivsem on küsimus, seda tugevam ja kestvam on tekkiv muutus.

Soovitav on lugeda AI aluseid selgitavat artiklit ja tutvuda AI veebisaidiga, kuhu koondatakse põnevaid teooriakäsitlusi ja näiteid, kuidas AI-le omast lähenemisviisi on edukalt rakendatud. Vaadeldakse seda, kuidas AI kujundab muutusi sotsiaalsetes süsteemides, millised on AI viis alusteooriat (vt Bushe 2005; Appreciative … 2008; Cooperrider, Srivastva 1987).

Üheks rakendusnäiteks organisatsiooni arendamise võimalustest on Eesti kutseõppeasutuse töötajate seas korraldatud uuringu tulemused. Juhtidelt ja töötajatelt küsiti hinnangut, millist kasu nad said oma organisatsiooni arendamises kaasalöömisest. See näide peaks aitama genereerida ideid, kuidas organisatsioonide kujundamise põhimõtteid rakendada.

Juhtkonna puhul oli esiplaanil kvaliteediteemade olulisuse tunnetamine, töötajate kaasamine, toimuvast selgema arusaama tekkimine, töötajate puhul võimalus näha organisatsioonis toimuvat süsteemselt, motivatsioon tegutsemiseks ja oma töölõigu tähtsuse parem tunnetamine (Lind 2007).

Miks on organisatsiooni arendamine oluline? Enda hoiaku juhtimine on võimalus areneda isiksusena, olla keskkonnasõbralik, vähendades emotsionaalset reostust, ja aidata lemmikorganisatsioonidel kiiremini õppida.

 Selles artiklis esitatud käsitluse teoreetiline alus on Appreciative Inquiry (AI), positiivne psühholoogia ja neuroteadus.

• Organisatsiooni arendamine on võimalus areneda isiksusena. Kvaliteedijuhtimine kujundab organisatsiooni süsteemsemaks, sest inimestel jääb tulekahjude kustutamise asemel aega mõtlemiseks ja planeerimiseks. Kiireneb inimeste kui isiksuste areng.
• Tehke organisatsioonikülastusi. Organisatsiooni juhtimise uurimine paneb mõtlema, mida saab õppida ja mida jagada — süveneb enda arengutaseme ja arengutrendi mõistmine.
• Osalege kvaliteedikonkurssidel välishindajana, kvaliteeditiimis. Juhid, kasutage nii hindaja kui ka hinnatava rollis olemist inimestele arenguvõimaluse andmiseks — nad toovad oma rahulolu organisatsiooni.
• Lööge aktiivselt kaasa seltsides, klubides ja muudes kolmanda sektori ettevõtmistes. See rikastab teie sotsiaalset võrgustikku. Seligmani uurimuste põhjal on meie suhtlusvõrgustiku rikkus üks väline õnnelikkuse suurendamise faktor, mis arendab loovust, saavutusvõimet ja usku endasse ehk sisemisi õnnelikkuse suurendamise faktoreid.

Näiteks on statistikutel ja kvaliteedispetsialistidel Eestis sellised suhtlusvõimalused:

• Eesti Statistikaselts (http://www.ms.ut.ee/ess/index.html ),
• ISO klubi (http://www.iso.ee/isoklubi/ ),
• Eesti Kvaliteediühing (http://www.eaq.ee/ ),
• kvaliteet at lists dot ut dot ee ja statistika at lists dot ut dot ee

Statistikutel, kvaliteedispetsialistidel, juhtidel on võimalik leida ja ergutada organisatsioonides peituvat potentsiaali, teha teekond eesmärgi poole sama nauditavaks kui päralejõudmine. Teine võimalus on otsida lõputult probleeme ning muuta enda ja kolleegide elu tõeliseks piinaks.

Edu organisatsiooni hoiakute kujundamisel!

Baldur Kubo
AS Resta, Eesti Kvaliteediühing

Appreciative Inquiry Commons. (2008). Case Western Reserve University Weatherhead School of Management. [www] http://appreciativeinquiry.case.edu/ (11.04.2008).

Authentic hapiness. (2008). University of Pennsylvania. [www] http://www.authentichappiness.sas.upenn.edu/   (11.04.2008).

Bushe, G. R. (2005). Five Theories of Change Embedded in Appreciative Inquiry. [www] http://www.gervasebushe.ca/ai5.pdf  (11.04.2008)

Cooperrider, D. L., Srivastva, S. (1987). Appreciative Inquiry In Organizational Life. — Research in Organizational Change and Development. / Ed. W. Pasmore, R. Woodman. Vol 1. JAI Press, pp. 129–169.

Lind, S. (2007). Kutseõppeasutuste kvaliteeditegevuse uuringu tulemused. AS Resta. [www] http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2781/ Sirje_Lind_kvaliteediuuring.pps (27.09.2007).

Rock, D., Schwartz, J. (2006). Juhtimise neuroteadus. / Tõlk K. Tarand. — Director, oktoober 2006. [www] http://www.director.ee/index.php?artikkel=935  (11.04.2008).

Seligman, M. E. P. (2008). Ehe õnn. / Tõlk H. Käämbre. Tallinn: Pilgrim.

Seligman, M. E. P., Steen, T. A., Park, N., Peterson, C. (2005). Positive Psychology Progress: Empirical Validation of Interventions. — American Psychologist, Vol 60, No 5, pp. 410–421. [www] http://www.authentichappiness.sas.upenn.edu/images/apaarticle.pdf   (11.04.2008).